24 TUNDI LEVIST VÄLJAS!
Noori ühendav seiklus Meenikunno rabas
16.–17. aprillil toimus Kastre valla noortekeskuste väljasõit Meenikunno rappa, Päikeseloojangu Majja.
See oli võimalus Kastre valla eri piirkonna noortel eemalduda igapäevarutiinist ja kogeda koos midagi päriselt ühendavat ja arendavat. Meie eesmärk oli tuua noored loodusesse, pakkuda neile võimalust omavahel suhelda, koostööd teha ja luua uusi sõprussidemeid.
Pärast kohalejõudmist pakkisime asjad lahti ja suundusime 7 km pikkusele matkarajale mööda laud- ja metsateid. Maili tutvustas meile rabataimi ning hiljem majas vaatasime need uuesti üle. Laudteel liikudes püüdsime kuulata loodust, aga vile tuul võttis kogu tähelepanu ning jutuvada erksates matkajates tõusis taas. Lõunaampsu piknikul selgus siiski, et nii mõnigi märkas läbi tuule lindude hääli. Esimesed nägid sisalikke sibamas. Tore oli tervitada vastutulevaid peresid. Metsateed olid põnevad. Muda ja vett jagus isegi noorsootöötaja jalanõudesse. Mööda mahalangenud puid oli tore turnida ning noortele pakkus see põnevust. Tehti ka koostööd, kus ulatati teineteisele abikäsi ning aidati üle raskustest. Maastiku ja raja hargnemise tõttu tekkis spontaanne grupi kaheks jaotumine. Ühed jätkasid märgistatud teed, teised läksid uudistama rabaserva metsikut rada. Hiljem selgus, kui hästi jagunemine võimaldas luua uusi tutvusi nende noorte vahel, kes varasemalt ei tundnud üksteist. Teelt leidsime ka mitu võimast kuklasepesa, millest üks oli umbes 170 cm kõrge. Selle juures soovisid noored pilti teha. Hoolimata raskest maastikust ja 2 tunnisest seiklemisest olid kõik energiaga laetud ning uued sõprussidemed loodud.
Tagasi jõudes tehti kaminasse tuli ning toimus ühine kokkamine, kus noored said valmistada oma lemmikrooga – makaronid singiga. Kui kõhud täis, oli ühise lõbusa tegutsemise aeg – algas peitusemäng, eesmärgiga noored omavahel rohkem suhtlema panna. Mängu muutis põnevaks see, et osalejad olid pärit erinevatest piirkondadest ega teadnud üksteise nimesid. Õhkkond muutus kiiresti lõbusaks ja naeru jagus kauaks.
Täname Mailit, kes viis läbi tunnetusmänge ja aitas noortel üksteist paremini kuulata ja usaldada. Maili ja Kaisa juhendamisel said kõik huvilised punuda ellujäämis käepaela – kes soovis, tegi isegi mitu. Õhtune grillimine ja vahukommide röstimine lõkke ääres pani päevale täiusliku punkti. Enne magamaminekut mängiti koos taskulambi valguses kaarte ja räägiti juttu
Hommikul, enne lahkumist, arutasime ühiselt, mis meeldis ja mida võiks järgmisel korral teisiti teha. Selgus, et kõigil oli tore ning noored soovisid ka edaspidi selliseid ühiseid väljasõite loodusesse. Tõenäoliselt ootab meid uus metsaseiklus juba sügisesel koolivaheajal.
Kaidi Pihlak
